Finantsturgude tänavused suurimad riskid

Valesti minevad asjad võivad kohati tunduda ka hirmutavad. 2014. aasta lõpus tekitasid volatiilse meeleolu rubla kriis, Kreeka poliitiline ebastabiilsus ja nafta järsk hinnalangus. Muredest tulenevad riskid on aga mõneti ette juba maandatud. Suur osa sündmustest, mida investorid 2014. aastal juhtuvat kartsid, eelmine aasta ei juhtunud. Kui riskid on hästi teada, peaks turg olema nendega juba ette arvestanud ja varad ka vastavalt hinnanud. Tõelised ohud on aga tundmatud.

Kohesed ja selged riskid, mida Financial Timesi küsitletud strateegid välja tõid, olid seotud nafta hinnalangusega. Madalad energiakulud annavad tõuke majandusele, aga efekt saabub viivitusega. Samal ajal kaotavad suuresti aga energiasektori ettevõtted ja riigid nagu Venemaa. „Ma ei usu, et maailma kõige tähtsama toorme hinnalangusest ei saaks tekkida finantsilisi häireid,“ ütles BlackRocki peastrateeg Ewen Cameron Watt.

Kreeka on viimasel kuul sattunud poliitilisse kriisi. Venemaa vastasseis läänega ja olukord Lähis-Idas tekitavad geopoliitilisi riske. JP Morgan Asset Managementi peastrateeg Stephanie Flanders muretseb, et peavoolu parteide vastu tekib Euroopas tasapisi poliitiline rahulolematus. „Me ei ole näinud, et vastav trend oleks jõudnud suurde poliitikasse ja eurovastased oleks valitsustes võimu saanud, aga see võib juhtuda 2015. või 2016. aastal,“ ütles Flanders.

 Eelmise aasta üks suuremaid kartusi oli USA Föderaalreservi tegevus ja rahapoliitikas tehtavad potentsiaalsed vead. Vaatamata viimase aja volatiilsusele on Föderaalreserv olnud 2014. aastal märkimisväärselt rahulik. Föderaalreservi passiivsus on aga muutnud 2015. aasta riskid veelgi suuremaks ning mitmed väidavad, et keskpangad ei suuda sellel aastal kontrolli majanduste üle hoida. Keskpangad on arusaadavalt ka sel aastal riskinimekirja eesotsas.

„Keskpankade võime turgude volatiilsust maandada suurendab tegelikult turuõnntuse riski 2015. aastal. Eriti siis, kui varade hinnad ei tulene põhinäitajate tugevnemisest,“ hoiatab Saksamaa kindlustusfirma Allianz majandusnõustaja Mohamed El-Erian.

„Osta aega juurde – see on kõik, mida keskpangad praeguses olukorras teha saavad. Nad saavad toetust pakkuda ajal, mil valitsused proovivad võlgasid vähendada ja struktruaalseid reforme läbi viia,“ ütles Standard Life Investments strateeg Andrew Milligan.

Dollari kallinemine ja ootused intressimäärade tõstmise osas tekitavad juba praegu veidi segadust. See paneb mitmeid ettevaatlikult käituma. „Me ei tea, millised on mõjud, kui intressimäärasid sellistelt tasemetelt tõstma hakatakse,“ hoiatab Goldman Sachsi strateeg Peter Oppenheimer. „Suur risk on see, et hinnaliikumised saavad olema agressiivsed. On raske varade hinda määrata, kui intressimäärad pole enam nullis. Ülemineku mõjusid ebanormaalselt normaalsele saab ainult ennustada.“

USA majanduskasv on kiirenenud, kuid samal ajal ähvardab Euroopat deflatsioon. Oodatakse, et Euroopa Keskpank laiendab sarnaselt Jaapani Keskpangale ka stimuleerimisprogrammi (QE). Nafta järsk hinnalangus võib deflatsiooni süvendada ning keskpankade pikaajalised inflatsiooniprognoosid segamini lüüa.

Hiinas on aga majanduse järsk maandumine saanud alaliseks murepunktiks. Paljusid hirmutab suuremastaabiline valuutasõda. „Hiinalt tuleb Jaapani rahapoliitikale tõenäoliselt vastus ning ka teised Aasia riigid võivad reageerida. Valuutasõja oht destabiliseerib maailmamajandust ja suurendab volatiilsust. Valuutasõjale peaks reageerima ka USA,“ ütles Aviva Investors makroanalüütik Charles Diebel. „Ma ei oota, et see juhtuks, aga see on üks riskidest.“

Société Générale kuulus pessimist Albert Edwards ütles eelmisel aastal, et suurim risk on 1997. aasta Aasia valuutakriisi ja deflatsiooni kordumine. See raskendas niigi nõrka USA ja Euroopa taastumist ning sütitas valuutasõja ning protektsionismilaine. Edwards ütles, et 2015. aastal on taolise stsenaariumi risk veelgi suurenenud.

Kõik ei pruugi aga nii halvasti minna. Financial Timesi küsitletud strateegid nägid võimalust ka positiivseteks üllatusteks. 2014. aasta majanduskasv oli oodatust väiksem ja majandusteadlased ei julge 2015. aastaks väga optimistlikke prognoose teha. Selles võivad peituda ka võimalused. „Just sel ajal, mil inimesed on loobunud võimalusest, et kasv kiireneb, võib see positiivse üllatusena juhtuda,“ ütles Oppenheimer.